Registreeritud kuritegude arv langes aastatel 2009–2017, kuid püsis seejärel paar aastat praktiliselt samal tasemel. Langus jätkus taas 2020. aastal, peamiselt tänu isikuvastaste kuritegude arvu vähenemisele. Vähenes ka varavastaste kuritegude, narkokuritegude ning majanduskuritegude arv.
Elanike küsitlustes (ohvriuuringutes) ilmnevad sarnased trendid: viimase kümmekonna aasta jooksul on kuritegevus eeskätt tänu varguste arvu kahanemisele tervikuna vähenenud; samal ajal on turvatunne kasvanud ja viimastel aastatel stabiliseerunud samal tasemel. Kuriteo ohvriks langes 2020. aastal viis protsenti küsitletutest.
Registreeritud kuritegude arv: Kuriteod kokku
2020. aastal registreeriti
Registreeritud kuritegude arv vähenes
Kuritegude struktuur
Kuritegudest moodustasid
Kuriteoliikidest registreeriti kõige rohkem
vargusi
(6863)
kehalist väärkohtlemist
(6023)
mootorsõiduki juhtimist joobes
(2781)
10 000 elaniku kohta registreeriti Eestis
Kuritegudest registreeriti
isikuvastased kuriteod
(–741)
varavastased kuriteod
(–235)
Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades
Tallinnas pandi toime
registreeritud kuritegudest
Kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades 2018–2020
(enamlevinud liigid)
Ohvriuuringu andmetel langes 2020. aastal kuriteo ohvriks
5% küsitletutest
Kuriteoohvrite osakaal küsitletutest (%)*
* 2016–2020 erinevused on statistilise vea piirides
Kui julgelt Te ennast tunnete, käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist?
(Need, kes vastasid „täiesti julgelt“ või „üsna julgelt“; %)
Õhtul tunneb end kodutänaval turvaliselt